August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
ossa ja ,,Elus ja armastuses" see on juba teljeks. 1907-1917, selle 10-aastase ajavahemiku,
kestel ei ole . . T. kunstliku võtte tähtsusest olnud arvatavasti kuigi teadlik. 1922.-1932.
aastate vahemaal (,,Kõrboja peremehest" ,,Tõde ja õigus" IV-ni) rakendab autor oma
romaanide ehituses kunstlikku võtet juba päris järjekindlalt ja see on viljastanud . . T.
loomingut. ,,Tõe ja õiguse" viimaseist köiteist alates tõuseb kunstliku ehitusvõtte rakendus .
H. T-l eriti artistlikuks. Ka seni viimane romaan ,,Ma armastasin sakslast" (1935) tõestab seda.
Oletades, et autori loominguliseks lähtekohaks on olnud psühholoogiline probleem, on selle
kandjaks peamiselt romaani naistegelane, sakslane Erika. Tema isoleeritud seisukord
seltskonnas, tema arenematus armuasjus, tema autoriteetne vanaisa, tema rahvus, tema
füüsiline normaalsus asetavad tema üsna huvitavasse psühholoogilisse seisundisse, kui ta saab
annaabi.ee 
