KEEL KUI SÜSTEEM
Foneetika kitsamas mõttes tegeleb
kõne täppisuuringutega ning ta vastandiks on fonoloogia ehk õpetushääldussüsteemi(de)-st.
Eksperimentaalfoneetika all mõeldakse tavaliselt foneetikat kitsamas tähenduses.
Kõnemoodustust (kõneelundite tööd) uurib artikulatoorne foneetika, kõnesignaalide
analüüsiga tegeleb akustiline foneetika, kõnetaju uurimisele on
spetsialiseerunudtajufoneetika.
Kõneelundite hulgas eristame 1) hingamiselundeid, 2) hääleelundeid,
3) artikuleerimiselundeid.
Tähtsamad hingamislihased on 1) diafragma (vahelihas) ja 2) sisemised ning
välimised roietevahelised lihased.
Hääl (helilisus) tekib väljahingatava õhuvoolu mõjul kõris toimuva vibreerimise
(võnkumise) tulemusena. Helivõnkeid tekitavad häälepaelad (häälekurrud). Võngete
tekkekohta nimetatakse ka häälepilu-ks. Häälikute nii- või teistsugused tämbriomadused
sünnivad kõlaruumides ehk resonaatorites nendeks on 3 tähtsat