Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
Tänapäeva psühholingvistika lähtub seisukohast, et kõnetegevust iseloomustavad kolm
põhikategooriat: keel, kõne ja kõnevõime. Keeleüksuste määratlemiseks kasutatakse järgmist
algoritmi: keelendi muutmine (kool-tool; vennaga-vennata jne.), saadud keelendi võrdlemine
algkeelendiga semantiliselt ja formaalselt, keeleüksuse ja selle semantilise funktsiooni
määratlemine. Algoritm on laialdaselt kasutusel ka koolis. Keeleüksused ise on järgmised:
foneemid (nende akustilis-artikulatoorseid tunnuseid uurib foneetika, funktsioone aga
fonoloogia), morfeemid (jaotatakse grammatilisteks ja leksikaalseteks), sõnavormid,
sõnaühend, lause, sidus lauserühm. EED ülesandeks ei ole mitte ainult nimetatud üksuste
formaalne analüüsi ja äratundmise õpetamine, vaid tähtsam on hoopiski suunata lapsi
keeleüksuste tähendust mõistma ja neid kombineerima. Abiõppe vanemas astmes formaalse
analüüsi osatähtsus küll tõuseb.
annaabi.ee 
