Keele definitsioon
Keel on pigem mõtlemiseelne instrument. Mõte on
keele sisu kõrgeim väljendus.
Kõne on sümbolite auditiivne süsteem. Motoorne aspekt jääb tagaplaanile. Auditiivsete
lähtekujundite ja lõplike tajude vastavus tagab eduka kommunikatsiooni. Selle protsessi
tüüpiline kulg võib läbi teha mitmeid modifikatsioone. Neis modifikatsioonidest on olulisim
mõtlemises oleva kõneprotsessi lühendamine.
Auditiiv-motoorse süsteemi kõrval on ka teisi. Näiteks artikulatoor-visuaalne süsteem, mille
puhul inimene mitte ei kuule tekkivad häälikuid, vaid näeb neid.
Suulise kõne kõrval leidub mitmeid ülekandeliike. Kirjalikud vormid on hääldatud sümbolite
sümbolid. Lisaks neile on veel teisigi süsteeme. Tuntud on Morse telegraafi kood, milles igale
tähele vastavad punktid ja kriipsud ehk tegemist on sümboli sümboli sümbolitega. Samuti on
huvitavad erinevad viipekeeled.
Keele märkimisväärseim omadus on selle universaalsus