Keskaja majandusajalugu
siis väärismetalli sisalduse vähenemisega vähenses ka raha väärtus. Karl Suure seatud
mündistandardi halvenemise märgid on teada juba 11. sajandist kaaluühik ja mündi
arvestusühikud ei ole enam võrdsed. Hakati vahet tegema kaalumargal ja
arvestusmargal nt. Liivimaal kujunes Skandinaavia ja hansalinnade mündisüsteemide
segunemisel välja järgmine rahaarvestus: 1 mark (rahamark) = 36 killingit = 48 ööri =
144 öörtugit (alamsaksa k artigit) = 432 Lübecki penni = 1728 kohalikku (vana) penni.
[See on veel isegi lihtsustatud variant, veel väärtustati nt Vene hõberahasid, seda eriti
nende kõrge proovi tõttu.]Siit ka üks näide tollal valitsenud rahasüsteemi kirevusest:
sama lugu oli ka mõõtude ja kaaludega.
Üks nael e libra võrdus kahekümne soliduse e killingiga ja üks killing võrdus 12 penniga
e denariusega. Üks mark oli pool naela.
Hinnad ja elatustase
Kahtlemata toimus keskaja materiaalses elus edasiminek
annaabi.ee 
