SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
enam ei ilmnenud; (2) probleemide tõhusa lahendamise teede ohvrite globaalne mina-pilt ja enesehinnang muutus pärast
määratlemisel tõid treeningu lõppedes osalenud õpilased välja treeningut positiivsemaks (Fox & Boulton, 2003a); kiusajatel
oluliselt rohkem prosotsiaalse käitumise viise võrreldes vähenes agressiivne käitumine nii eakaaslaste kui õpetajate
treeningu alguses saadud tulemustega; (3) treeningus osalejad ei suhetes (Artia & Spiel, 2003) ning ka eakaaslaste hoiakud
pidanud treeningutsükli algul ebaefektiivseteks probleemi ohvritesse suhtumisel muutusid positiivsemaks (DeRosier, 2004).
lahendamise viisideks agressiivset käitumist, kuid nende hinnangud 22. Schneideri (1992) metanalüüsist ilmnes
muutusid treeningu lõppedes, agressiivset käitumist hakati pidama mõõdukas lühiajaline sotsiaalsete oskuste treeningu mõju osalejate
ebaefektiivseks.