Arterid, kapillaarid ja veenid
püüavad tasakaalustuda. Koevedelikus on vähem hapnikku, ent rohkem süsihappegaasi ja
muid jääkaineid kui veres. Seetõttu antakse läbi kapillaari seina verre liigne süsihappegaas ja
muud jääkained (piimhape, kusiaine jt), vastu aga saavad koed hapnikku ja toitaineid
(glükoosi, aminohappeid jt). Kapillaaride kaudu jõuavad rakkudesse ka nende talitlust
reguleerivad hormoonid.
Veri voolab kapillaaris rõhu erinevuse tõttu juussoone arteripoolse ja veenipoolse otsa vahel.
Elundi puhkeolekus on osa kapillaare (lihase puhul 60%) tühjad. Elundi aktiivse töö korral
täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii organi parema varustatuse verega ja selle
kaudu vajalike toitainete ning hapnikuga ja ka jääkainete ärajuhtimise. Selle protsessi käigus
võib vere maht näiteks lihases suureneda kuni 20 korda.
Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km.
Veenid ehk tõmbsooned
annaabi.ee 
