Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
veenuliteks. 2 suurt õõnesveeni-alumine toob kehast verd, ülemine peast
ja kaelast. Need 2 õõnesveeni jõuavad paremasse südamekotta. Sellega
lõpeb suur vereringe.
*Kui lihased tööd ei tee, siis on suur osa kapillaare lahti. Paremast kojast
liigub veri paremasse vatsakesse, kust lähtub kopsuvereringe(väike
vereinge). Paremast vatsakesest väljub kopsuarter, mis hargneb
vasakuks ja paremaks kopsuarteriks. Need arterid hargnevad omakorda
peenemateks arteriooliks, need omakorda peenemateks
kopsukapillaarideks. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus kapillaaride
ja allveoolide vahel. Hapnik tuleb asemele. Kapillaarid kannavad edasi
hapnikurikast verd, hakkavad moonduma veenideks ja südame vasakusse
kotta suunduvad 4 kopsuveeni. Veenides voolab hapnikurikas veri. Vasaku
kojaga lõpeb väike vereinge.
Südame erutusteke ja juhtesüsteem
Erutuse teke südames toimub parema koja seinas paiknevas