Võib mööduda jäljeta, või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (nt. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutused olenevad kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte seisundist. Isheemia lõpe arteriaalne infarkt: Angiospasm, obstruktsioon, kompressioon Isheemia lõpe venoosne infarkt: Venoosse hüpereemia tüsistus Angiospasm- arterites reflektoorselt külma, trauma korral Vasospasm – Arteriit- arteri põletik Infarkt Nekroosikolle, mille põhjuseks on kas arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia (isheemiast tingitud nekroos). Etioloogia- Arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia. Enamasti koagulatsiooninekroos, st. kolle on tihke. Ajukoes aga kollikvatsiooninekroos e koepehmestus. Millest sõltub infarkti kuju? - Elundi veresoonte arhitektoonikast. Mikroinfarkt- väikesekoldeline
elundite töötamiseks ja kasvamiseks. Veri kannab laiali hormoone, mida toodetakse sisenõrenäärmetes. Hormoonid mõjutavad mitmete elundkondade tööd ja arengut. 9 PATOLOOGIA VERESOONTE HAIGUSED On enamasti põletuslike, ainevahetuslike ja muude tegurite tõttu tekkinud veresoonte muutused. Arterite haigused*ainevahetuslikud (ateroskleroos) *põletikulised (arteriit) Viimased tekivad nakkushaiguste puhul (süfiliitne aordipõletik) või allergia tõttu. Arterite haigusi põhjustavad, eriti kui nendega kaasneb tromboos soonte ahenemist ja ummistumist, millele järgnevad verevarustuse puudulikkus ja kudede kärbumine (infarkt). Arteri seina kahjustuse tõttu võib tekkida amurüsm. Kapillaarde haigused võivad tekkida allergilise põletiku näiteks reuma, ainevahetushäirete (skorbuut), mürkide või radioaktiivse kiirguse tõttu
ussripikupõletik • dermatiit – nahapõletik • mastiit – rinnanäärmepõletik • entsefaliit – peaajupõletik • meningiit – ajukelmepõletik • müosiit – lihasepõletik • enterokoliit –peen/jämesoolepõletik • bronhiit – bronhipõletik • riniit – ninalimaskestapõletik • larüngiit – kõripõletik • arteriit – arteripõletik • flebiit – veenipõletik • vaskuliit – soonepõletik • gastriit – maopõletik • koletsüstiit – sapipõiepõletik • kardiit – südamepõletik • müokardiit – südamelihasepõletik • artriit – liigesepõletik • nefriit – neerupõletik • püelonefriit – neeruvaagnapõletik • hepatiit – maksapõletik • endometriit –emakalimaskestapõletik • pneumoonia – kopsupõletik
Esinevad gripilaadsed sümptomid – kurgu- ja peavlau, palavik, müalgia, anoreksia, lümfadenopaatia, generaliseerunud mukokutaanne lööve. Nagu ka primaarne haavand, on lööve väga infektsioosne. Lööve ja sümptomid paranevad pikkamööda, tekib latentne või kliiniliselt inaktiivne haigusstaadium. Hilisstaadium (tertsiaarne süüfilis) esineb vähestel (kuni 40%). Difuusne krooniliselt põletikuline kulg, võib kahjustada ükskõik mis organit: arteriit, dementsus, pimedaksjäämine. Granulomatoossed kolded – gummad – võivad esineda luudes, nahas, teistes kudedes. Hilisfaasi teised vormid on neuro- ja kardiovaskulaarne süüfilis. Kongenitaalse süüfilise puhul sureb osa nakatunud loodetest, esineb surnultsünde või esinevad kaasasündinud süüfilise kliinilised nähud elussündidel: asümptomaatiline, varane (alla 2 aasta), hiline (üle 2). Varasel esineb lümfadenopaatia, hepatiit, hepatosplenomegaalia, aneemia, pseudoparalüüs
annaabi.ee 
