Ehmatuse korral südametegevus kiireneb, aeglustub aga äkilise ja tugeva külmaärrituse tõttu. Südame tööd kiirendab samuti pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere
Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse.Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv.Südant kahjustavad südameveresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest, venoossetest veresoontest ning kapillaaridest. Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Mõju hingamisaparaadile
Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks
rõhuks. Võrreldes plasma osmootse rõhuga, mis on tingitud peamiselt veres lahustunud ioonidest, on onkootne rõhk väga väike suurus. Kuid kuna valgud kapillaari membraani ei läbi, siis on onkootne rõhk väga oluline transkapillaarse vedeliku transpordi korral. Onkootne rõhk mõjutab vee jaotust plasma ja interstiitsiumi vahel. Arteriaalses vereringe osas on hüdrostaatiline rõhk suurem kui onkootne rõhk, aga venoosses osas on vastupidi. See tagab vee liikumise arteriaalsetest kapillaaridest interstitsiaalsesse vedelikku ja vastupidiselt, venoossed kapillaarid tõmbavad vee ära interstitsiaalsest vedelikust. Osmootset rõhu on lihtne mõõta instrumentiga, mida nimetatakse onkomeetriks. !
annaabi.ee 
