Kreeka poliitiline ajalugu
purjetasid lahingu ajal lihtsalt minema) said hävitavalt lüüa. Mileetos langes peaaegu
aastase piiramise järel ja hävitati (494. a.), teised linnad alistati taas Pärsia võimule.
492. a. saatis Pärsia kuningas Dareios oma väimehe Mardoniose sõjaväe ja
laevastikuga Egeuse põhja rannikut mööda Kreeka vastu, kuid kreeklaste õnneks hävis
laevastik tormis Athose poolsaare juures. Järgmine sõjaretk, mida seekord juhtisid
väepealikud Datis ja Artaphernes, saadeti 490. a. otse üle Egeuse mere Euboia linna
Eretreia ja Ateena vastu, sest need kaks olid saatnud abi joonia ülestõusnutele. Eretreia
vallutati kohalike pärsiameelsete kaasabil ja elanikud viidi Aasiasse. Edasi Ateena vastu
suundunud Pärsia laevastik maabus Maratoni tasandikul Atika idarannikul. Nendega oli
kaasas juba raugaeas endine Ateena türann Hippias, kes lootis sissetungijate abil võimu
taastada. Ateenlased saatsid abipalve oma toonastele liitlastele spartalastele, kuid ei
annaabi.ee 
