põhjustas Mamelukkide sultan Baibars, kes ründas ristisõdijate riike Süürias. 1261. aastal sai Küprose valitsejaks Hugo III, kelle ema, Isabella sai regendiks Akkos. 1267. aastal sai Hugo III-st ka Jerusalemma kuningas. Sellega ei olnud nõus Lusignani perekonna teine pool: Antakya Maria; tema proteste ei võetud kuulda. Mamelukid kasutasid Jeruusalemma sisesegadusi ära ning hakkasid vallutama rannikulähedasi väikelinnu. Aastal 1265 vallutas sultan Baibars Caesarea, Haifa ja Arsufi; aastal 1266 Safadi ja Toroni. Aastal 1268 vallutas ta ka Yafo ja Beauforti; pärast seda piiras ja hävitas Antakya. Pärast Antakya langemist sõlmisid Baibars ja Hugo III vaherahu; Baibars teadis, et Louis IX oli uut ristisõda ette valmistamas ning eeldas, et sihtmärgiks on jälle Egiptus. 1267 kuulutas Louis IX ristisõja välja, kuid ei saanud eriti palju liitlasi sõjaks. Kõigepealt ründas Tunise linna, et saada
10. juuni 1190 Friedrich I uppus mägijõkke, suurem osa tema sõjaväest pöördus koju tagasi. Juulis 1190 Prantsuse ja Inglise väed maabuvad ja kohtuvad Vezelays ja liiguvad Pühale maale. 1191 Richard Lõvisüda vallutas Küprose ja rajas seal Küprose kuningriigi. 12. juuli 1191 ristisõdijad vallutasid Akka, seal taastati Jeruusalemma kuningriik, seejärel läksid prantsuse ja inglise väed tülli ja prantslased lahkusid Arsufi lahing 7. sept. 1191 Richard Lõvisüda võitis Egiptuse vägesid, kasutades oskuslikult ambe. 2. septembril 1192 sõlmisid Richar Lõvisüda ja Saladin (Egiptuse sultan) kolmeks aastaks vaherahu. 1192 Richard Lõvisüda vangistati ja vabastati alles 1194. 1189-1192 Inglismaa Richard Lõvisüda, Prantsuse Philippe II Auguste, S-R Friedrich I Barbossa, Saladini vallutus, Arsufi lahing 91--Lõvisüda võitis, vaherahu IV ristisõda (1202-1204) Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud
annaabi.ee 
