Ettevõtlikumad tohtrid lähevad tööle ja noored maale minna ei taha. Räägitakse ühest arstist, kes töötab kolmes kohas perearstina. Noored ei lähe maale kuna kardavad nii suurt vastutust. Soome värbab aktiivselt Eesti perearste ja inimesed lähevadki kuna seal suuremad palgad. Eesti riik peaks suurendama pearaha, mis on praegu väiksem kui 2008ndal aastal. See aitaks palgata abiarste juurde. Kuna üks perearst suri, jäi 5000 isikut ilma arstita. Et noored läheksid maale tööle, peaks vallad pakkuma tõeliseid präänikud, see tähendab, et vallapoolt muretsetakse elamiskoht, liikumisvahend ja lapsele lasteaia koht lisaks kustutama ka õppevõla. On pöördutud haigekassa poole, et tava arst hakkaks täitma perearsti kohustusi kuid haigekassa ei süvene ning käsib edasi otsida. Tallinn 2011 kultuuri programm. Tallinn saab kultuuripealinnaks siis kui me kõik kaasa lööme. 7000 kultuuriüritust, igasse päeva mahub 20
Mõned allkirjastavad sellisteks juhtudeks eelnevalt patsiendi tahteavalduse (tuntud ka kui patsienditestament, DNR – Do Not Resuscitate – mitte elustada, või ka elutahe, living will). See patsiendi korraldus hakkab kehtima alles siis, kui patsient pole enam võimeline oma tahet avaldama. Sellise korralduse kehtivuse määra, mis on enamikul juhtudel mõeldud arstile kliinikus, hindavad juristid veel erinevalt. Kui kiirabimeeskond peaks ilma arstita sattuma olukorda, kus ette näidatakse patsiendi tahteavaldus, siis tuleb kuni arsti saabumiseni teostada vastavaid kiirabimeditsiinilisi meetmeid. Kui kiirabi on välja kutsutud, siis reanimatsioonist loobumise otsust kiirabilt ei saa nõuda. Kokkuvõte Kiirabipersonali ülesannete hulka ei kuulu ainult elude päästmine, vaid ka inimeste saatmine elu viimases faasis. Pärast patsiendi surma on lähedased ja võimalikud juhtumi pealtnägijad samuti patsiendid
annaabi.ee 
