Vabadusvõitlus
Vooliti kivist, puust või luust luumade kujusid, mille abil loodeti saada selle olevuse
üle mõju. Loomade jõu saamiseks riputati kaela küüniseid (nt karu), hammastest
tehtud ehteid.
Maagilisi toiminguid võisid läbi viia manatargad e. nõiad. Nõiavõimeid peeti
päritavaks. Tavaliselt olid manatarkadeks vanemad elukogenud inimesed. Targad
9
tundsid metsarohtusid ja lihtsamaid ravivõtteid ning olid muistses ühiskonnas
arstirollis.
Vanad eestlased ohverdasid loodusjõududele loomi, sööki ja jooki, raha, muid
esemeid ja eriti tähtsatel juhtudel inimesi.
Loodusjõude austati pühades hiites, küngastel, järvede, jõgede ning allikate ääres.
Pühadeks puudeks olid eriti tammed ja pärnad. Muinasaja lõpul oli igal külal või
külade rühmal püha hiis, kus käidi palvetamas üksikult ja kus toimusid ka
suurüritused tarkadejuhtimisel. Tähtsamatel puhkudel: põllutööde alguses ja lõpus,