F.R.Kreutzwald
1849).
Kolmas suur valdkond Kreutzwaldi rahvavalgustuslikust loomingust on
seotud tema arstikutsega. Ta andis välja esimesed meditsiini-alased
arstiraamatud, mis olid mõeldud maarahvale. Kreutzwaldi 1852 ilmunud
sünnitusabi õpikut "Teejuhataja ämmakooliliste õpetuse juures" anti välja
mitmes kordustrükis (1870, 1883, 1890) nagu ka üldisi tervishoiualaseid
nõuandeid jagavat raamatukest "Lühikene õpetus tervise hoidmisest"
(1854). Viimaseks arstiraamatuks on elu lõpul koostatud "Kodutohter"
(1879).
Neljandaks on Kreutzwaldil suur roll 19. sajandi eesti kirjakeele
arendajana. Alates 1852 aastast hakkas ta järjekindlalt oma
ilukirjanduslikes ja rahvavalgustuslikes kirjutistes kasutama uut, soome
keele aaskujudele toetuvat eesti kirjakeelt. Ta tõi eesti kirjakeelde
mitmeid tänaseni kasutatavaid sõnu (palavik, organ, reuma, kilpkonn,
kristlane jt). 1863 andis ta välja tallinnakeelse aabitsa ja lugemiku "Uus
annaabi.ee 
