Nende koguarv on u 900 000. Kutsuvad endid maarahvaks(ma maa, sai rahvas) Karjakasvatajad, elatuvad peamiselt veistest ja viimastel aastakümnetel ka turismist. Oluliseks peetakse lapsi ja karja, kohtumisel küsitakse, kuidas läheb lastel ja karjal. Rikas on mees, kel on palju lapsi ja lehmi. Kariloomad on olulised ka usundis, jumal(Engai) olla määranud kõik veised masaidele. Piim on samuti oluline, kui piima ei ole juuakse lehma verd(lehma ei tapeta). Uriini kasutatakse arstimiks, sõnnikut maja(manyata) ehitamiseks. Lehmi tapetakse ainult erilistel puhkudel, näiteks pulmade ajal. Masaid on mitmenaisepidajad ja mitmemehepidajad. Kui üks mees tuleb teisele külla, siis komme nõuab, et peremees pakub oma külalisele oma voodit ja naine otsustab, kellega magab. Naine teeb kõik kodutööd ära alustades majaehitamisest lõpetades söögivalmistamisega. Mehed istuvad samal ajal manyatades lõkke ääres ja närivad miraad'd(taim, mis tekitab amfetamiinilaadse efekti)
Veini joodi üksnes pidulikel puhkudel ning õllega võrreldes tunduvalt väiksemates kogustes.8 Keskajal ei rahuldutud üksnes puhaste, naturaalsete veinide joomisega, vaid muudeti neid suurepärasemaks igasuguste lisanditega: mee, suhkru ja tol ajal nii armastatud vürtsidega. Veini kvaliteet oli väga kõikuv ning mõnigi kord muutus see alles joodavaks alles pärast vürtside lisamist. Vürtsiveine peeti niihästi mõnusaks joogiks kui ka arstimiks. Vürtsid ja maitseaine annavad veinile erilise kanguse ning muudavad ja muudavad maitse paremaks. 4 Põltsam, 2002, lk 47. 5 Reini jõe piirkonnast pärit veinid. 6 Pärineb Napoli de Romaniast. 7 Kreekast pärinevate viinamarjade järgi nimetatud veinisort. 8 Mänd, Anu. (2004). Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350 1550. Tallinn: AS Pakett, lk. 328 Ühtlasi takistab vürtside mõju veinil rikneda, annab meeldiva lõhna ja tõstab söögiisu.9
annaabi.ee 
