Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst
• Õppijate põhiosa moodustasid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa aadlike, vaimulike ning
linnakodanike pojad. Õppijate arv oli ülikooli taasavamisel alla 50, 20-ndate aastate keskel
450, 50-ndail aastail 600.
Ülikoolil oli kindel osa balti-saksa haritlaste ettevalmistamisel. Vahetum seos eestlaste eluga,
eriti maaelanikkonnaga ilmnes rahvahariduse vallas.
• ÜIiõpilaste arv kahekordistus mõnekümne aastaga. Suurim osa üliõpilastest omandas
arstikutset. Õppijate arvult teisel kohal oli õigusteadus.
• 90ndail aastail haaras üldine venestamine ülikooligi, nii et õppekeeleks sai (peale
usuteaduskonna) vene keel ja kogu ülikooli elu allutati senisest märksa jäigemalt riigivõimu
ettekirjutustele. Saksa ülikoolist vene ülikooliks muutumine avas uksi ka vaesematele
eestlastele.
• Üliõpilaspere vaesem osa, kuhu kuulusid ennekõike eestlased, oli sageli
annaabi.ee 
