A.dumas Kolm musketäri terve raamat
täitsime.»
«Tähendab ta ootab ikka veel raha?»
«Oo, mu jumal, jah ootab. Alles eile kirjutas ta uuesti. Seekord pani aga teener kirja
posti.»
«Ütlesite, et advokaadinaine on vana ja inetu?»
«Vähemalt viiekümneaastane ja sugugi mitte ilus, nagu rääkis Pathaud.»
«Sellisel juhul ärge muretsege, ta laseb ennast pehmeks rääkida. Pealegi ei või
Porthose võlg suur olla.»
«Kuidas, ei ole suur! Juba arvestamata arstikulusid on see oma paarkümmend
pistooli. Oh, ta ei ütle millestki ära. On näha, et ta on harjunud hästi elama.»
«Kinnitan teile, et kuigi armsam ta maha jätab, siis leiab ta alati sõpru. Kallis
peremees, teil ei ole mingit põhjust rahutust tunda. Hoolitsege ka edaspidi tema eest nii
hästi, nagu nõuab seda tema seisukord.»
«Härra lubas, et ta ei kõnele midagi advokaadinaisest ja ei maini sõnagagi haava.»
«Selles asjas leppisime juba kokku. Teil on minu sõna.»