Eesti kirjanduse ajalugu I
1. võõras keel- eestlane ei oska võõrkeelt, nt raviminime. Talupoeg ei oska selgitada, mis tal
viga on, tal pole sõnavara. Kaks sõnavara ei lange kokku-eestlane ja sakslane.
Ligemese aitamine võib sind end lolliks teha. Võõra keele mittemõistmine- üks pool on
domineerivam. See, et talupoeg on hariduselt maha jäänud annab saksale õiguse ta peale
karjuda.
Kreutzwald tutvustab haigusi ,,Kodutohter"is. Ta ütleb, et teadusest rääkimine on ,,kunstkeel",
,,arstikeel".
Ühelt poolt tahab ta aidata, aga teiselt poolt on ta positsioon hurjutav, maarahvast lolluses
süüdistav positsioon. Kreutz viib arstina ellu seda sama koloniaalpoliitikat.
Haige keha on muutunud vastandlike jõudude lahinguväljaks. Kehast saab ideoloogilise
arusaama lahingutandem.
Kumba uskuda, kas külaravitsejat või arsti? See ongi see lõks, kuhu talupoeg võib jääda. Kui
valida arst, siis reedetakse külakogukonna viisi, reedab ühe kombe, mis on aluseks kogu