Meditsiiniajaloo konspekt
klassifitsioonide puhul on see, et inimesed (vähemalt uusaegne soome- ja eesti
talurahvas) ei pruukinud sugugi vältida ratsionaalseid seletusviise.
RAVIST M. Kõiva toob raviriituse puhul välja mitmed järgud:
· Kogunemine ja tutvumine;
· Haige veenmine arstija võimekuses;
· Haiguse päritolu väljaselgitamine;
· Haiguse otsimine ja eemaldamine, hävitamine või tagasisaamine;
· Paranemisreeglite, ettekirjutuste selgitamine;
· Ravimite üleandmine;
· Arstijate tasumine, tänamine. (Tasumise raames tasub meeles pidada, et nt
ohverdamine, mis esmapilgul ei tundu üldse peaasjalikult olevat toiming rõhuga
ravimisel, võib ka Eesti oludes käsitleda (teema ajalukku tungides) kui eeskätt
raviotstarbelist nähtust.)
Tervenemises on osa olnud:
· Loitsudel (sõna, aga ka mateeria, nt sool, viin, rasv, suhkur, püssirohi. Lisaks
esemed, mida vaid kasutati, mitte ei söödetud sisse nt teravad esemed);
· Ravijalt saadud keeldudel-käskudel,