Pealinnaks on Ljubljana. Rahvaarv Sloveenia rahvaarv 2009 aastal on 2 040 800. Rahvastiku tihedus on 100,7 in/km2. Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik. Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal. Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu, seal on raske maad harida. 2012 aastal 1 996 617 2008 aastal 2 007 711 2007 aastal 2 009 245 2006 aastal 2 010 347 2005 aastal 2 011 070 1992 aastal 1 999 210 Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine. 1997. a-st on suremus ületanud sündimuse
b) Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik. c) 1) Makedoonias 2,066,718 2)Botswanas 1,990,876 3)Namiibias 2,108,665 2. a) Sloveenia rahvastiku keskmine tihedus on 97.28 in/km2. b)Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal. Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu, seal on raske maad harida. 3. Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine (1990. a. sündis 22 368, 2003. a. 17 381 last ). 1997. a-st on suremus ületanud sündimuse. Rahvastiku loomulik juurdekasv vähenes 1990.-2003. a. 0,19%-st -0,1%-ni. Viimaste aastate