Meditsiiniajaloo konspekt
poolt. Naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest on üks läbi keskaja kestnud pidev ja
süvenev protsess. Põhjustas seda meditsiinikutse institutsionaliseerumine arstidelt
nõuti üha enam vastavat ülikooliharidust, kuid ülikoolid olid naistele suletud.)
Keskaja alguseks, 7. sajandiks, oli Euroopas ununenud ja kadunud kõik varasem
(Rooma) traditsioon linnaarstid, haridus vastavas vallas jne. Uus areng algas eelmise
aastatuhande vahetusel. Arstihariduse keskus 12. sajandil oli Salerno. Pandi
klassikute tekstidest kokku kogumik, mida tuntakse Ars medica nime all, mis koosnes
Hippokratese Aforismidest ja Prognostikast, Galenose Ars parvast, mõnede araablaste
ja bütsantslaste teostest (viimased mh rõhuga uriini vaatlemisel ja pulsi katsumisel).
13.-14. sajandil kujunevad meditsiinhariduse keskusteks Pariis ja Montpellier.
Olemasoleva kirjanduse valik täienes, juurde tõlgiti Galenost ja araablasi, lisaks tuleb
Avicenna