Meditsiiniajaloo konspekt
viima. Lühemaid kursusi asusid läbi viima ka ülikoolid, mõeldes neile, kel polnud raha või
aega (töötamine nt kirurgina) läbida kogu mahukat mitmeaastast kursust. Kursusi asusid
korraldama ka kirurgide tsunftid.
Meditsiinihariduse muutumine mitmepalgeliseks tekitas vajaduse seda põhjalikumalt
korraldada. Tekkis ühtlustatud lähenemine õppekavale ning lähtuvalt õppekavade võimalikust
varieeruvusest põhimõtteliselt kahesugused arstidiplomid: 1) kõrgema järgu omad (M.D.),
millised eeldasid ülikooli õppekava läbimist ning; 2) madalama taseme omad, mille puhul
piisas nt 5-aastasest praktikast mõne kirurgi, apteekri vms juures, millele tulnuks paar aastat
kusagil kursustel juurde õppida (Officier de sante, Wundärzte). 19. sajandi jooksul see
viimane rühm siiski pidi taanduma akadeemilise hariduse võidukäigu ees.
Erinevad kursused andsid ka naistele läheneda arsti haridusele. Ülikooli naisi veel kuni 19.