Meditsiiniajaloo konspekt
nt mõne silmapaistva mitte-eestlastest õppejõu (G. Barkan) sunnitud emigreerumise näol.
Rahvuslikule arstiteadusele oli vundamenti hakatud rajama juba iseseisvuse eel, nii seltside
loomise, aga ka rahvuskeelse sõnavara arendamise näol. 1903. a hakkas ilmuma hilisema
professori ja ülikooli rektori, Henrik Koppeli (1863-1944) algatusel ajakiri "Tervis".
Iseseisvas riigis areng jätkus. Suur osa toonasest meditsiini- ja tervishoiualasest initsiatiivist
oli koondunud Eesti Arstideseltside Liidu kätte Arstidepäevade korraldamine,
Tervishoiumuuseumi ning ajakirja "Eesti Arst" väljaandmine (toimetajad eri aegadel
professorid Siegfried Talvik, Artur Valdes). Ülikool oli neis ühingutes ning üritustes osaline
läbi oma akadeemilise pere liikmete, kes olid seltsidesse koondunud 1922. a asutatatakse
Akadeemiline Arstiteaduse Selts meditsiiniteaduste arendamiseks.
Oluline panus Eesti kultuurilukku on mahuka Eesti meditsiinigeograafilise uuringu
annaabi.ee 
