......................................................................6 2.4. Kinaver......................................................................................................................................6 2.5. Kalkopüriit................................................................................................................................6 3. SULFIIDIDEGA SEOTUD ANALOOGID ....................................................................................8 3.1. Arseniidid..................................................................................................................................8 3.1.1 Auripigment.......................................................................................................................8 3.2. Teluriidid..................................................................................................................................8 3.2.1 Altaiit.......................................................
Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. tihedus 19 300 kg/m3 Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid). Väga pehme ja plastne, raske, helekollase värvusega, pingerea viimane metall. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA-s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne. Kasutamine: valuutametall, ehete valmistamine (sulamid vasega, proovid 375, 583 ja 750), elektroonikaseadmetes, kosmosetehnikas. Lihtainete omadused Kuld reageerib halogeenidega kõrgel t°-l, hapetest vaid kuningveega [AuCl 4] kompleksi tekkega. Leelistes on kuld püsiv.
Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. tihedus 19 300 kg/m3 Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid). Väga pehme ja plastne, raske, helekollase värvusega, pingerea viimane metall. Tänapäeval leidub kulda enim Hiinas, Indias, USA-s, Venemaal, Indoneesias, LAV-is jne. Kasutamine: valuutametall, ehete valmistamine (sulamid vasega, proovid 375, 583 ja 750), elektroonikaseadmetes, kosmosetehnikas. Lihtainete omadused Kuld reageerib halogeenidega kõrgel t°-l, hapetest vaid kuningveega [AuCl4] kompleksi tekkega. Leelistes on kuld püsiv.
Si + 4NaOH → Na4SiO4 + 2H2 Temperatuuril 400-600º reageerib räni - hapnikuga → SiO2 - halogeenidega → SiHal4 või SinHal2n+2 - väävliga → SiS2 (üle 600o → SiS) Se, Te-ga: sarnased ühendid - vesinikuga otseselt ei reageeri, silaane SinH2n+2 saadakse kaudselt: silitsiidide lagundamisel Kuid räni lahustab vesinikku (kuni 47 aatom-% H) Temperatuuril üle 1000ºC moodustab räni - fosforiga: SiP (ränifosfiid) - arseeniga: arseniidid As2Si ja AsSi - süsinikuga: SiC (ränikarbiid, karborund) - booriga: boriidid SiB3, SiB6, SiB12 termiliselt ja keemiliselt püsivad - enamiku metallidega: silitsiidid paljud neist rasksulavad, ülikõvad 3.9.3. Ühendid Ränidioksiid on levinuim aine looduses (12% maakoorest), esineb polümeerina (SiO2)n: O Si O Si O O Si O Si Palju mineraale (vt. p. 3.9.1).
annaabi.ee 
