G.Flaubert'i romaani "Madame Bovary" kokkuvõte
teda küll nõus aitama, aga tingimusel, et naine temaga magab. Emma
loomulikult keeldus ja võttis suuna Rodolphe juurde. Naine palus
meeleheitlikult Rodolphe, aga mehel polnud talle nii suurt summat anda. Emma
ei suutnud seda uskuda, ta oli omadega läbi, ei näinud enam ühtki lahendust.
Alla andnud, ruttas Emma apteegi akna taha ja palus Justini, et too talle võtme
annaks, et ta apteegist rotimürki saaks võtta. Tegelikult võttis Emma peotäie
arseenishapet ja neelas alla. Koju jõudes oli Charles kõikidest Emma
korraldatud probleemidest teadlik ning oli tema paaniliselt otsinud. Emma aga
kirjutas mehele kirja ja heitis seejärel voodisse kuid ei lubanud abikaasal kirja
enne hommikut lugeda. Charles oli segaduses, vastupidiselt Emmale, kes oli
rahulik ja ootas surma. Tol hetkel oli pinge üles keritud. Emma oli kindel, et
surm saabub koheselt, kuid pidi kannatama veel kaua. Tekkisid krambid,
kohutav kõhuvalu ja suhu kerkis tint