Islami meditsiin keskajal
nakkushaigetega kokkupuutuvad ning et oma rolli haiguse ülekandumises mängivad ka riided,
ehted jmt.
Islami arstid olid suured avastajad ka hambaravis. Esimene tekst mis käsitleb hambakirurgiat
pärineb just sealt. Kuulsamad hambaravi arendajad on Abulcasis ja al-Gazzar. Viimase
kuulsam töö hammaste taastamise kohta tõlgiti hiljem ka ladina keelde, nime all ,,Viaticum".
Temalt pärineb ka esimene ravi hamba kaariese vastu. Al-Gazzar oli ka esimene, kes soovitas
hambaaukude ravimiseks arseenisegu. Arseenisegu soovitas ta kaariese vastu. Avicenna oma
,,Meditsiini kaanonis" pühendas mitmeid peatükke hambaravile. Al-Gazzarist mõjutatult andis
ta omi nõuandeid kaariese ravimiseks, nt küpressi, muru, pipart jne. Siiski, nii al-Gazzar kui
Avicenna uskusid, nagu ka nende eelkäijad, et hambakaaries on põhjustatud ,,hambaussidest".
Selle teooria lükkas aastal 1200 ümber üks teine islami arst, Gaubari. Tema väitis, et
hambausse pole olemaski.