Keemia - arseen
Algselt pärineb sõna pärsia keelsest sõnast ,,zarniqa" ja süüria keelsest sõnast
,,zarnikh", (mis tähendas kuldkollast arseenimaaki), kust see laenati kreeka
keelde kujul ,,arsenikon" (see on seotud ka samalaadse kreeka sõnaga
,,arsenikos", mis tähendab tugevat). Ladina keelde võeti sõna üle kui
,,arsenicum" ning Vana-Prantsuse keelde kui ,,arsenic", millest tulenes inglise
keelne sõna. Eesti keelde tõlgiti see arseenina.
KÕIK vees lahustuvad ja maomahla toimel lahustuvaks muutuvad
arseeniühendid on väga mürgised. Looduses leidub arseeni kõige rohkem
ühendeis väävli ja metallidega, aga ka puhaste kristallidena.
Harilikult eristatakse metalset ehk halli ehk arseeni, kollast arseeni ning -,
- ja -arseeni. Metalset arseeni lisatakse näiteks haavlite tootmiseks kasutavaile
pliisulameile.
Pronksiajal lisati arseeni sageli pronksisegusse (,,arseeni pronks"), mis muutis
sulami raskemaks.