Kreeka poliitiline ajalugu
Arrhidaios kui ka Roxane koos noore Aleksandriga. Ptolemaios ja Lysimachos säilitasid
endale kuuluva (Egiptuse ja Traakia), Antigonos Monophthalmose valduseid Aasias aga
laiendati. Perdikkasest vakantseks jäänud Babüloonia anti valitseda Seleukosele. Kuid
seegi leping ei kehtinud kaua. Antipatrose surma järel (319. a.) puhkes sõda Makedoonia
ja Kreeka pärast, kus lõpuks tuli võimule Antipatrose poeg Kassandros. Nende võitluste
ajal lasi Aleksander Suure ema Olympias tappa Arrhidaiose (317. a.) ja tapeti ka ise
Kassandrose korraldusel (315. a.).
Aasias kasvasid järjest Antigonose võim ja pretensioonid. Muu hulgas vallutas ta
Seleukoselt Babüloonia, sundides viimast otsima kaitset Egiptusest Ptolemaiose juurest.
Kuid Antigonose poeg Demerios sai 312. a. Gaza lahingus Palestiinas Ptolemaiose
vägedelt lüüa ja veel samal aastal vallutas Seleukos Babyloni tagasi. Hiljem lugesid
Seleukose järeltulijad sellest sündmusest oma võimuajastu algust. 311. a. sõlmitud
annaabi.ee 
