Vabadussõja kindralid ja admiralid
sakslaste dessandiga Lääne-Eesti saartele sai juba 14.oktoobril uue käsu asuda
Haapsalu juures rannakaitsele. 17. oktoobril määrati A. Tõnisson sealsele rannikule
toodud nn. Eelgrupi juhatajaks, kuhu peale 1. Eesti polgu kuulus ka mitmeid teisi
väeosi. Läänemaal olles kaitses A. Tõnisson sealseid talusid, mõisaid, kroonuladusid
jms. laostunud vene vägede rüüstamise eest, sattudes peagi eesti võimule tulnud
enamlaste viha alla. 21. novembril 1917 arreteeritigi ta enamlaste poolt Tartus, kuid
vabastati peagi Eesti organisatsioonide ja 1. Eesti polgu ühisel nõuded. Peagi
arreteeriti A. Tõnisson uuesti ja veeti Petrogradi, Krestõ vanglasse, kus mõisteti surma
kui nõukogude korra kukutaja Haapsalus ( 1. septembril 1917 oli A. Tõnisson lasknud
vangistada enamlaste poolt Haapsalusse saadetud sõjarevolutsioonilise komitee ). A.
Tõnisson pääses mahalaskmisest vaid õnneliku juhuse tõttu ja sai Brest-Litovski rahu
põhjal 1918