Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944
tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva
Eesti riigiaparaadi, kohtu ja korrakaitsesüsteemi, omavalitsusorganite, ühiskondlike
organisatsioonide ja teiste tsiviilühiskonna kandvate osade kavakindlat lammutamist. Eesti
armeeüksused desarmeeriti ja kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist, laiali saadetud Kaitseliidu
asemele moodustati okupantide poolt kontrollitud Rahva Omakaitse. Repressioonid kasvasid
peagi arreteerimisteks ja küüditamisteks, mille käigus saadeti Nõukogude hävituslaagritesse
(GULagi) ametist vabastatud tsiviil ja sõjaväejuhid (teiste hulgas president Päts ja ülemjuhataja
Laidoner). Poliitilistest erakondadest lubasid uued võimud tegutseda vaid põranda alt väljunud
Kommunistlikul Parteil. Enne massirepressioonide algust oli Punaarmee toel võimule upitatud
nukuvalitsusel vabriku ja maatööliste ning pahempoolse haritlaskonna seas üpris palju toetajaid,
annaabi.ee 
