Lõhnaainete kasutamise ajaloost
aastasse 3000 e.m.a, hindud kasutavad eeterlikke õlisid, et elujõudu suurendada või
haigustest ravida ning peavad eriliselt tähtsaks lõhnaaineks sandlipuud. Vanimaks
säilinud meditsiiniliseks teoseks peetakse Hiina imperaatori Huang Ti The Yellow
Emperors Classic of Internal Medicine (2700 e.m.a). Ka selles on viiteid aroomiainete
kasutamisele meditsiinis ja massaazis. Kreeklane Hippocrates (460-370 e.m.a) uuris
paljude erinevate taimede mõjusid ja propageeris igapäevast aroomivannide tegemist, et
tervist tugevdada. (Beaumont College; lk 5-7) Roomlased võtsid egiptlastelt ja
kreeklastelt taimetarkused üle ning kasutasid samuti aroomivanne ja -massaazi.
Roomlased hakkasid suitsutama isegi imperaatori auks, rajati avalikke
saunu, kus oli erinevate temperatuuridega vanne ja ruume, samuti sai
lasta end masseerida lõhnavate õlidega. (Worwood lk 273-274) .
Esimeseks raamatuks, mis on täielikult lõhnadele pühendatud
annaabi.ee 
