V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kreeka ja heebrea keelt -- kolmiktarkust, mida tol ajal ainult vähesed võisid harrastada.
Teda haaras tõeline palavik omandada ja koguda kokku teaduse aardeid.
Kaheksateistkümneaastasena olid tal seljataga kõik neli fakulteeti. Noormehele paistis, et
elul on ainult üks siht: teadmine.
Tol ajal, nimelt 1466-nda aasta põuasel suvel, puhkes suur katk, mille ohvriks Pariisi
piirkonnas langes üle neljakümne tuhande inimese, teiste hulgas, nagu ütleb Jean de Troyes,
«ka magister Arnoul, kuninglik tähetark, kes oli väga hea, tark ja lõbus mees», ülikoolilinnas
levis jutt, et taud on eriti palju inimesi hauda viinud Tirechappe'i tänavast. Just seal oma
lääni keskel elasid Claude'i vanemad. Noor skolaar ruttas ärevuses oma vanematekoju. Kui
ta sisse astus, olid ta isa ja ema juba surnud. Ta imikust vend elas veel ja kisendas
mahajäetuna hällis. See oli kõik, mis Claude'ile ta perekonnast järele jäi. Noormees võttis
lapse kaenlasse ja astus mõtlikult välja