Saksamaa Uusajal
seevastu mitte palgaline ja juhuslikest seiklejatest koosnev, vaid hästi distsiplineeritud. Ka
rootslaste relvad olid paremad kui sakslaste omad. Lützenis Leipzigi juures peeti 16.
novembril 1632. a. äärmiselt äge lahing, milles langes Gustav Adolf ning Wallenstein,
Katoliku Liiga sõjavägede ülemjuhataja, sai kuulist riivata. Wallenstein tungis 1633. a. oma
tugeva sõjaväega Sileesiasse. Tal oli kaks korda suurem sõjavägi kui vastasel, kuid ta ei
astunud ometi lahingusse, vaid lubas Arnimile, kes juhatas Rootsi, Brandenburgi ja Saksi
vägesid, soodsa vaherahu. Wallensteini vahekord muutus seejärel liigaga ja keisriga
vaenulikuks, keiser süüdistas teda äraandmises ning ta mõrvati keisri käsilaste poolt. Varsti
hakkas sõda uue jõuga: uueks katoliiklaste vägede ülemjuhatajaks määrati keisri
poeg, ungari kuningas Ferdinand. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda)
1.2.4 Prantsuse-Rootsi periood
Sõda kurnab mõlemaid pooli
annaabi.ee 
