Eesti ühiskonna jätkusuutlikuse essee
aastail nägid
ülemaailmseid keskkonna probleeme ning suunasid need ka avalikuse ette. Sel ajal peeti
jätkusuutlikkusest rääkides silmas ühiskonna ja looduse harmooniat. Ökoloogilise tasakaalu tähtsus
pole kadunud tänapäevalgi, kuid selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enda
jätkusuutlikkusest. Püütakse siduda majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlikuse
põhidefinitsioon on: Jätkusuutlik areng on niisugune arngutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna
vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve ning ühtegi probleemi ei tohi
lahendada teiste arvelt. Ühiskonda on vaja hoida kui terviklikku süsteemi.
Ökoloogiline tasakaal: Eesti ökoloogiline tasakaal võrreldes Euroopa Liiduga on madal. Meie
enda energia tootmine ei ole keskkonnasäästlik. Energiat tootes me raiskame oma loodusressurse ja
saastame keskkonda
annaabi.ee 
