India uurimustöö
"Mahbhrata" ja "Rmjana".
Eeposte ajastu lõpeb nn puraanade ja tantratega. Puraana on on kokkuvõtlik teos hindu
usundist ja maailmakäsitlusest, tantra aga lühike usuline tekst piiratud ringkondadele.
Kolmanda ajajärgu kirjanduse moodustab suurim ja tähtsaim kirjandusvool budistlik
kirjandus.
Neljanda ja viimase osa India kirjandusest moodustab Uus-India kirjandus ( nim ka
bhakti kirjanduseks), mis tekib u 14.-15. saj. Siin eristatakse kaht põhilist arneguliini:
· kõrgkihtide eepiline ja lüüriline luule
· rahvalik usuline luule
19. sajandil hakkas Uus-India kirjandus matkima Euroopa kirjandust ning müüdimaailma
asemel hakati lugejale näitama argielu. Selle tulemusel tekkis ka ingliskeelne india
kirjandus e angloindia kirjandus.
annaabi.ee 
