Surm erinevate filosoofide käsitluses
selle üle lõplikku sõna (Salumaa, 1993, lk 32).
2.2 Augustinus Aurelius (354-430)
Augustinuse predestinatsiooniõpetuse kohaselt pole inimestel tahteavaldus t, Jumal
määrab kellele armu annab. Jumal on teatud osa inimsoost juba ette valinud ja määranud
õndsakssaamisele ja neile on ka väljaspool kristlikku kirikut tagatud pääs naudingule.
Augustinus uskus elu teispoolsuses, kuid see oli võimalik vaid valitutele. Need, kes jäid
väljapoole armuvalikut olid määratud jumaliku õigluse alusel kandma igavest karistust
ja selles hukkuma (Salumaa, 1993, lk 66).
2.3 Thomas Aquinost (1225–1274)
Thomas uskus, et Jumal lõi inimese tervikliku kehalis-vaimse olevusena, kuid hinge l
on suurem väärtus. Jumal on hinge andnud vaid inimesele, loomadel pole hinge.
Thomas väidab, et füüsiline surm pole veel meie lõpp. Immateriaalsus tagab inimese
surematuse ning seetõttu pole teda võimalik hävitada ega purustada. Hing on iseseisev