Juuditi lugu
telgi peremees kutsus ta otsemaid enda kõrvale. Juudit pani mängu kõik oma võlud, lähenes
Olovernesele, istus tema põlvedele, võttis veinikannu ja valas peekri täis, rüüpas ka ise ja alles
siis asetas peekri võõramaalase suule. Olovernes oli seesugusest peenetundelisusest
vaimustatud. Veel mõni peekritäis joovastavat veini ja väepealik andiski käeviipega märku,
mis tähendas, et kõik ülejäänud peale Juuditi on telgis liigsed. Juuditile polnud saladus, et
meeste armuuni on sügavam kui naistel. Kui ta kuulis mehe aeglast ja müristavat norskamist,
tõusis ta asemelt, võttis väepealiku mõõga ja raius sellega mehel pea otsas. Siis mähkis ta pea
teki sisse ja lohistas paki telgist välja. Siin ootas teda teenijanna ja nad tõttasid, kandes rasket
Olovernese pead teki sees enda vahel, läbi maa-aluse käigu vaenlaste poolt ümberpiiratud
linna tagasi.
Hommikul, kui linna piirajad üles ärkasid, nägid nad kohutavat vaatepilti. Juutide linnamüüril
annaabi.ee 
