Iidsete aegade lood 1
See, hea või halb,
oli sureliku saatus.
Keegi ei saanud saatusejumalannadest määratud elukäiku muuta, sest kolmas
õde, Atropos, märkis suurde kirjarulli muutumatute ja kustumatute tähtedega üles
kõik, mida teised 2 õde olid juba otsustanud. Ja seda, mis oli kirja pandud, ei saanud
ka saatusejumalannad ise maha kustutada.
Sellised julmad, ranged ja väärikad olid saatusejumalannad.
Eraldi armutuist saatusejumalannaist elas Olümposel aga ka lahke ja helde
jumalanna, kes läkitas inimestele üksnes häid ande. See oli õnne ja
küllusejumalanna ning tema nimi oli Fortuna. Käes hoidis ta Amaltheia sarve
sedasama, mille Zeus oli lapsepõlves mängides püha kitse peast kogemata ära
murdnud. Nüüd uitas kergejalgne jumalanna mööda maailma ja puistas inimeste
peale rikkalikke kingitusi, mis valgusid välja tema võlusarvest. Ent Fortuna silmad