Johan Huizinga "Keskaja sügis"
aegse fantaasia nõudmisi. Ilma personifikatsioonideta
poleks vaim suutnud tundeid väljendada ja neid uuesti tunda. (127)
Veel 15. Saj lõpul võib Jean Molinet teatada, et ,,Roosiromaani" väljendid olid käibel
üldlevinud vanasõnadena. (131)
On silmatorkav ja ometi arusaadav, et õukond pooldab ülla truuduse ranget ideaali. (132)
.... daamile, kes kaotab oma armastatu surma läbi, tuleb vähem kaasa tunda kui truudusetu
kallima armukesele. (135)
... palverännakud olid armuseiklusteks väga populaarsed. (137)
... kombed ideaaliga sobitusid, on kahjuks vägagi harvad neil sajandeil.... (139)
Oma olulisimas tähenduses on pastoraal midagi rohkemat kui üksnes kirjanduszanr. Siin pole
tegu lamburielu lihtsate ja loomulike rõõmude kirjeldusega, vaid selle elu jäljendamisega; see
on imitatio.
Oli olemas fiktsioon, nagu kehastaks lamburielu armastuse häirimatut loomulikkust. Sinna
taheti pageda kui mitte tegelikkuses, siis unistuses ometi. Ikka jälle pidi lamburielus olema