tõrjutakse. Kui armsam külvab armunu tähelepanuavaldustega üle, kui ta helistab pidevalt, saadab helli e-kirju või veedab pärastlõuna või õhtu koos armunuga toitu ja teineteist nautides, siis on maailm sära täis. Kui aga jumaldatu tundub ükskõikne, tuleb hilja või üldse mitte, ei vasta e-kirjadele, telefonikõnedele ega sõnumitele või saadab muid negatiivseid signaale, siis tärkab armunus meeleheide. (Fisher, 2006) Romantiline armastuse tuline kirg armunute vahel vaibub sageli aja möödudes ning asendub sügavama liiduga. See kirg võib küll puhkuse või ebaharilike ning seiklusrikaste sündmuste ajal uuesti intensiivseks muutuda, kuid metsik ekstaas, tohutu energia ja sundmõtlemine tavaliselt kahanevad ning teevad ruumi turvatundele ja rahulolule. Siiski püsivad mõned paarid ka terve elu kirglikult armunutena. Armastust on võimalik elavana
Peategelane ei rinna käsi risti ainult sellepärast et ta on armunud ja ka mõtleb ona emast. Romaanis on suur piir rikkase ja vaesuse vahel. Lugesin läbi raamat ,,Ja päike tõuseb". Selles romaanis on üsna palju tegelasi. Need on Kon, Dzeikob Barns (temalt läheb jutt) ja Brett(Dzeiki lemmik naine). Pärast ilmuvad ka Bretti mees Maikl ja Barnsi sõber Bill. Kõik nad on omapärased inemesed, keerulise iseloomuga ja raskete suhetega omavahel. Kon, Barns ja Maikl on armunus Brettisse. Barns sai haava pärast Esimese Maailmasõda ja püüab hakkata saada oma haavatega iga päeva baaris alkohooli abil. Brett on keakealina naine, oma tiituliga, mida ta sai kui oli abiellunud. Robert Kon on kirjanik, ka ta tegeleb poksiga. Kõik tegelased alati otsivad endale tegevust. Tegevused alti toimuvad või mingis hotellis, kohvikus, õues vaid mitte kodus. Kõikidel peategelastel on oma hingehaavad ja mõnikord nad käituvad imelikult
Isabeli nimest jutustab teine müüt romaanis. Isabel oli piiblis Iisraeli kuninga tütar, kes oli ilus, kuid õel. Rahvas loopis ta kurjuse karistuseks kividega surnuks. Helbemäe Isabel on lummatud oma nimekaimu üleolevast suhtumisest saatusesse ning surma. Küllap on seegi üks põhjus, miks ta nii dramaatiliselt käitub. Enesetapuga oleks lugu lõppenud nii või teisit, olenemata ohvrilaeva teekonna pikkusest. Kõik oli vaid aja küsimus. Põhjus, miks see varem lõppes, peitus armunus endis. Martin Justus ja Isabel olid liiga erinevad inimesed. Isabel elas sümbolite ning unistuste maailmas, M. Justus oli aga täielik realist. Kahe nii erineva inimese vahel ei saagi midagi kestvat olla. Martin Justusele oli Isabel vaid suvine seiklus, mis oleks lõppenud kohe, kui abikaasa tütrega on tagasi. Sest mees poleks hakkama saanud nii suure elumuutusega. Pealegi oli ta üpris rahul oma senise olukorraga- meeldiv töökoht ning soe toit laual.
annaabi.ee 
