Armumine
Armumine on imetabane tunne ja normaalne nähtus vanusest sõltumata.
Varajane teismeiga on imetlemise, iidolite ja fanatismi aeg. Otsitakse inimest, keda ülistada;
kedagi, kellel on omadused, mida tahaks endale; kedagi, kes tõstaks eneseteadvust.
Senitundmatutes hingesügavustes tärkavad erinevad tunded: üksildus, tõeline sõprus,
armastus. Iseseisva tundeelu tekkimine muudab suhtumist oma kehasse ja ümbruskonda,
oluliselt suureneb vajadus nii sõprade kui ka armastuse järele.
Armumishood ja sõpruskontaktid on teismeeas sageli lühiaegsed, katkedes üllatavalt kergesti.
Noorel võib armumistunne olla segunenud fantaasiatega. Kui sõber on oma ülesande teatud
arengupunktis täitnud, pole teda enam vaja, ta kahvatub ja ununeb. Teismeeal on nn
eksperimenteeriv varjund minnakse ühe kaaslase juurest teise juurde, püütakse pälvida
tunnustust, vallutatakse ja ollakse ise vallutatud.
Varajases teismeeas algab vabanemisprotsess vanematest, mis eeldab sisemaailma muutumist.