Alesander Puškin
Ta palus ennast
Kisinjovist üle viia Odessasse, kuid juba 1824. aastal vabastati ta ametist ning saadeti
isa mõisasse Mihhailovskojesse, et vanemad tal silma peal hoiaksid. Nimelt oli Odessas
ilmsiks tulnud Puskini täielik võimetus teha riigitööd; viimaseks piisaks ülemuse
kannatusekarikas sai poeedi intriig tema noore ja ilusa abikaasaga.
Kuigi Puskinit pagendus rusus, tema loominguline tegevus siiski jätkus. Aasta hiljem
sündis üks tema kuulsaid armuluuletusi, mis oli pühendatud naaberkülas kohatud Anna
Kernile.
8. septembril 1826 vabastas keiser Nikolai I Puskini pagendusest ja ka tavalisest
tsensuurist, nimetades poeedi oma isiklikuks kaitsealuseks.
Järgnenud aastail ei suutnud Puskin ennast kuidagi leida. Ta sõitis Moskva ja Peterburi
vahet. Kord huvitas teda Türgi-kampaanias sõjategevusest osa võtta ja samas tahtis ta
töötada Hiina saatkonnas.
1830. aastal kosis Puskin teisel katsel Moskva kaunitari Natalja Gontsarova. Saanud
annaabi.ee 
