E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Abtiss silmitses teda teravasti
ja küis siis: «Oled sina minu õmehe sulane?»
«Mina olen rü utel von Mönikhuseni teenistuses,» vastas käkjalg kummardades.
«Mis sõumeid sa tood?»
Käkjalg ei vastanud kohe, vaid piilus otsekui midagi kahetsedes nunnade poole.
Abtiss andis viimastele mäku eemale astuda. Siis üles käkjalg tasakesi: «Ma toon
kurbi sõumeid. Rü utel Mönikhusen on raskesti haavatud ja kõgist maha jätud. Preili
Agnes on ainuke varandus, mis minu armulisele ja õnetule härale siin
421
ilmas üe jä anud. Seda varandust igatseb ta nü ud tagasi saada ja on mind väja saatnud teda
siit ara tooma. Ões ootab hobune saaniga; ma loodan lumesaju ja pimeduse varjul õnelikult
linna pä aseda, kus meid Rannaväavas oodatakse.»
«On sul mingit tunnistust kaasas, et sa tõsti minu õmehe poolt saadetud oled?» küis
abtiss. Käkjalg pistis kä põe, võtis Mönikhusenite vapiga ehitud pitserisõmuse väja ja
annaabi.ee 
