Keskaeg - kirik
majutamisega.
Indulgentside jagamine ja müük hiliskeskajal, selle majanduslik tähtsus -
Tähtsaim vaimulik privileeg, mis ühtlasi dogmaatiliselt välja arendati ja
kirikuõiguslikult määratleti oli indulgents ehk kustutus. Ristisõdijad olid veendunud, et
lunastavad kõik oma patud ja saavad surma korral kohe hakata nautima taevalikku
õndsust. Rooma piiskopile kuulus vormiliselt patukustutuse õigus. Alguses oli see üldine
patukustutus, siis paavstilik õigus- ja armulikkusakt ja lõpuks juba sissetulekuallikas.
Indulgentside müügist tulev kasu moodustas suure osa paavsti sissetulekutest, kuna
paljud tahtsid kergema tee läbi ilmalike pattude eest andestust saada. Rahahimus hakati
indulgentse müüma ka surnute pattude lunastamiseks ning veel tegemata pattude jaoks.
See suurendas inimeste suhtumist pattu, sest usuti, et raha abil on sellest kerge
vabaneda.