Poliitiline ajalugu keskaeg
(tänane Põhja Itaalia), Lotring ja Provence.
EDASISED JAGAMISED: 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane
Lotringi, v. a Itaalia, mis jäi Ludwig II (Lothari poeg ja nimelisel keiser) kätte. Ribemonti jagamine
nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast seda tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat
Ludwig Saksase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus
kiiresti. Pärast karoling Armulfi kandsid keisritiitlit ainult väksed itaalia kuninga ning tiitel kadus
924. Sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad
vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig
Lapsega.
VÄLISINVANSIOONIE AJAJÄRK:
VIIKINGITE RÜÜSTERETKED (800-1050): mindi kas kaubandustehinguid tegema või
haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome
annaabi.ee 
