E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
põgenema sundisid. Kõige raskem oli see löök mõisa-meeste pealikule. Mönnikhusen oli
sõjaväe varustamiseks kõik oma raha ja vara ara kulutanud, lootes, et seda venelaste käest ja
nende käsu all seisvatest Eesti ning Liivi maakondadest kümne-võrra tagasi võtab. Nüüd oli ta
vaene kui kiriku-rott ja nõudis rootslaste käest kahjutasu, aga need ei tahtnud temale ega
teistele rüütlitele viletsat armuleibagi anda, vaid nõudsid' omalt poolt tasu selle kahju eest,
mida mõisamehed rootsi alamatele Harju- ja Läänemaal olid teinud. Kerge on arvata, kui
valusasti
see õnnetus uhke Mönnik-huseni südant näris.
Ka Ivo Schenkenbergist oli õnn viimasel ajal lahkunud. Ta oli endale väärilise vastase
leidnud. Venelased olid temale Viru ja Järva talupoegadest kogutud väesalga vastu seadnud,
mis vürst Gabriel Sagorski käsu all seisis. Siin võitlesid siis eestlased eestlaste vastu.
Mõlemad
annaabi.ee 
