Üldine Teatriajalugu I
Traditsioonilise travestia süzee on looduslikult ülekoormatud. Efekt millestki häirivast,
irreaalsest, millesse tungib lõbus ja muretu stseen. Pole ka võõras müstiline ja hirmutav mõõde.
Tekib vahe traditsioonilise travestia (realistlik, eluline) ja Tirso travestia vahel (tema süzee
eemaldub traditsioonilise travestia süzeest, kui donna Guana võtab sama nime don Gil tekib
kahestumine). See ärevus, hirm jõuab ka vaatajani. Armutundeid, armukoodeksit puudutas
traditsioonilise travestia moraal. Tirso moraal on teisest vallast, ta näitab kuidas see vale, millega
don Martin nõustus, toob endaga kaasa järjest rohkem uusi valesid. Tema jaoks hakkab toimuma
midagi sellist, mis tundub talle juba reaalsusena laseb patu maailma sisse ja pärast ei suuda
seda juhtida, patt pöördub tema enda vastu. Kuna tegemist on komöödiaga, siis peab lõppema
õnnelikult, lõpp kuidagi kunstlik. Väga tugev dramaatiline alge aga selles.