Filosoofia lohutus
aastal Danzigis. Ta oli veendunud pessimist, kes
vaatab tagasi oma sündimisele mitte just kõige positiivsemalt: ,,Me võtame oma elu kui
kasutut ja häirivat episoodi olematuse õndsalikus puhkuses."
Schopenhauer suhtub armastusse ebamugava reaalsusega: ,,Armastus...sekkub igal tunnil
kõige tõsisematesse tegevustesse ja viib mõnikord kimbatusse isegi targematest targemaid. Ta
segab end kõhklusteta...riigimeeste läbirääkimistesse ja teadusmeeste uurimistöödesse. Ta
oskab poetada armukirjakesi ja sõrmuseid isegi ministriportfellidesse ja filosoofilistesse
käsikirjadesse...Mõnikord tuleb selle nimel ohverdada...tervis, teinekord rikkus, ametikoht ja
õnn."
Me oleme harjunud, et mõned inimesed hakkavad meile meeldima ja mõned mitte.
Mispärast see aga nii on? Schopenhauerit ei üllatanud selline valivus üldse. Tema arvates
armutakse sellesse, kellega saadakse terveid järglasi. Elutahe suunab meid nende poole, kes