EESTI UUSAEG
Säilitati kohalike privileegid.
Rootsi absolutistlik kuningavõim 1680.a alguses, sekkus suurel määral Balti
provintside siseasjadesse. Mõisate omandiõigus – reduktsioon, Liivimaa rüütelkond
protesteeris selle vastu, n-ö karistuseks likvideeris Rootsi kuningavõim Liivimaa
rüütelkonna senisel kujul. Vene võim lubas taastada ja laiendada senised privileegid.
Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon, 29.september 1710.
Esimesel kohal usuküsimus.
Vene pool käsitles neil armukirjadena – vene vägede arvuline ülekaal ning Peeter I
võttis heaks mingisugused privileegid kinnitada. Üldine arvamus oli, et
kapitulatsioonitingimused ei olnud siduvad järgnevate vene valitsejate jaoks. Balti
õigustraditsioon esitab ristivastupidist seisukohta, nende jaoks oli tegemist
riigiõiguslike lepingutega, kus kaks võrdset osapoolt leppisid kokku tingimustes.
Eesti- ja Liivimaa puhul oli tegu personaaluniooniga, kus valitseja isik oli siduv,
kellega olid sõlmitud lepingud